fbpx
+372 60 53 830 info@wowevents.ee

Olavi Ruhno
CEO

Sündmusturundusagentuuri WOW Events juht Olavi Ruhno näeb firmaüritustes suurt kasutamata potentsiaali.
Usutles Anne-Mari Alver, Eesti Ekspress.

On vana tõde, et suure töötegemise vahepeal tuleb ka pisut pidutseda ja elust ning kolleegidest rõõmu tunda. Firmapidu? Loomulikult!
Kas korraldada ise või kutsuda seda tegema keegi teine? Siin lähevad firmajuhtide arvamused lahku. Olavi Ruhno kinnitab, et tinglikult võibki ettevõtted kaheks jagada – ühed soovivad peo korraldamise usaldada professionaalide hooleks, teised mitte.
„Õnneks on vähemalt see aeg möödas, kus arvati, et peokorraldaja roll piirdub bändi tellimisega ja heal juhul aitab veel viinakasti ka saali tassida,” muigab Ruhno. Ja selgitab, et viisteist aastat, mis ta ürituste korraldamisega tegelenud on, kätkevad endas mitmeid muutusi nii ühiskonnas kui ka ettevõtluses. Enne interneti laia levikut olid kasutusel kollaste lehtedega telefoniraamatud ning nendest muusikute kontakte ei leidnud. Peokorraldaja valdas infot, oskas soovitada ja tellis ära. Internetiajastul on igal bändil oma kodulehekülg ning igaüks võib endale ise soovitud esineja kutsuda. Ent taas läheb info hinda – pakkumisi on turul väga palju ning nendes orienteerumine eeldab juba kogemust ja praktikat. „Kui nüüd aga firmaüritustest tõsisemalt rääkida, siis nende korraldamine on ikka märksa laiahaardelisem ettevõtmine kui ruum, bänd ja menüü,” märgib Olavi.

Nähtav osa ja alltekst

WOW Eventsi praktika on, et enne pakkumise tegemist tuleb sündmuse tellijale esitada palju küsimusi ja leppida kokku, mis on ürituse eesmärk. Olavi Ruhno rõhutab, et üritus ise ei peaks eesmärk olema, üritus on vahend eesmärgi saavutamiseks.
„Eesmärk võib olla näiteks kollektiivi tänamine, aga sagedamini on eesmärk siiski suunatud ettepoole. Näiteks on vaja meeskonda liita või suunata n-ö ühise löögirusikana tegutsema. Selliste eesmärkide saavutamiseks on ühine pidu väga hea võimalus – töötaja tuleb lõõgastuma, sööb, joob, suhtleb, lõbutseb, ent ürituse alltekst töötab ettevõtte plaanide huvides. Allteksti määravad näiteks ruumi kujundus, peosaali ülesehitus, bändi valik, peol korraldatavad tegevused… Peol viibijal on lihtsalt fun, aga ta lahkub peolt teatud hoiakutega, mis hakkavad ettevõtte heaks toimima. See pole üksnes minu seisukoht, ka mitte ainult meie ettevõtte praktika, seda kõike on võimalik teaduslikult põhjendada, ” räägib Ruhno.

Pidu on kommunikatsiooni võimalus

Siinkirjutajal oli kunagi juhus viibida firmapeol, kus seltskond meeldivaid daame end lõõgastusüritusel kaunis metsamajas vähem kui tunni ajaga meditsiiniliselt ohtlikku seisundisse jõi. Midagi muud peale joomise ja osaliste toibutamise peol ei juhtunudki.
Olavi Ruhno kommenteerib selle peale, et alkoholi kulub palju üksnes siis, kui peol on igav ning midagi ei toimu. Ja meenutab, et on temagi viibinud üritusel, kus põhisisu oli see, et pudel käis käest kätte – ja loomulikult saab selline pidu lõppeda ainult ühel viisil, täisjäämisega.
Teine oht, millele ta tähelepanu juhib, on liigne korraldamine, mida võib ette tulla ka kutselistel peotegijatel: „Väga õudne tagasiside on see, kui pärast pidu räägivad inimesed, et muidu oli kõik väga kena, aga suhelda ei saanud üldse. Üks tegevus lõppes ja teine algas… No mida! Pidu ongi ju kommunikatsioonivahend, suhtlemisvõimalus! Kui suhelda ei taheta, võiks peo asemel teatrikülastuse korraldada.”

Just kommunikatsioon, nii erinevate töötajate kui ka töötajate ja juhtkonna vahel, võiks olla üheks peo eesmärgiks, mis õigesti suunatuna annab võimaluse ettevõtte plaanidele ja arengule toeks olla, selgitab ta.
Ja lisab, et tihti jätavad ettevõtted pidu ise korraldades need küsimused küsimata, et mida selle peoga õigupoolest saavutada tahetakse. Lihtsam on otsida koht, põhimõttel, et kui eelmisel aastal ei oldud kohaga rahul, otsime sel aastal mõne parema. Ja alles nädal enne pidu küsib keegi aktiivsem, et aga mida me seal teeme… Vastuseks on juhtkonna poolt tihti õlakehitus – sööme, joome…
„Kui aga juba pidu ette võtta, võiks sellest tõusta firmale maksimaalne tulu,” arutleb Ruhno ja soovitab mõelda sõna „üritusturundus” sisu peale – turundus on ju konkreetsete eesmärkidega tegevus, mitte niisama kulurida eelarves.

Kunst ja teadus peokorralduses

Hea ja mõjuva firmaürituse korraldamine on kahtlemata loominguline töö ja seega peaks kuuluma kunstivaldkonda? Olavi Ruhno muigab ja täiendab, et tegelikult võiks siin rääkida ka teaduslikest aspektidest, kuna inimeste käitumine nii üksikisikuna, grupis kui ka suures organisatsioonis allub siiski kindlatele reeglitele, mille eiramine midagi head kaasa ei too.
„Võtame väga lihtsa näite,” alustab ta. „Pidu korraldades pead teadma, kuidas tegevusi ajastada, mis hetkel mida korraldada. Kui pidu on alkoholiga, siis tuleb sõnalised elemendid korraldada ära ürituse alguses, aga aktiivsemat liikumist nõudvad osad jätta peo lõpupoole. Kui lõppu jätta sõnaline osa, ei pruugi inimesed seda enam kuulata.” Väga oluliseks peo, laagri või mistahes muu ettevõtmise osaks on ka toit. Olavi Ruhno märgib, et õigupoolest ongi toit kindlaim vahend, millega saab inimesi suunata. „Näiteks peab oluline sõnavõtt toimuma alati enne sööma hakkamist,” soovitab ta. Seepärast peab pikematel, mitme söögikorraga üritustel, näiteks ettevõtte suve- või talvepäevadel, olema söögiajad alati kindlalt fikseeritud ning info nende kohta kõigile kättesaadav. Olavi Ruhno viitab söögiteemal psühholoogiaguru Abraham Maslow kuulsale püramiidile – alles siis, kui esimesel astmel (ellujäämine, toit, vesi) on kõik korras, saab rahumeeli tegeleda kõrgemate astmete küsimustega.
„Kui enne sööki on vaja osa tegevusi läbi viia maja juures platsil ja majast eemal metsas – näiteks suvepäevadel – siis õige tegevuste järjekord on nii, et enne plats, siis mets ja siis sööma,” soovitab ta.

Kultuurid ja temperamendid

Omaette teema on kollektiivid, kus töötavad mitmest eri rahvusest inimesed. Vaba aja korralduses tuleb erinevusi ja omapärasid arvestada, et keegi end pahasti ei tunneks ning pidu läbi ei kukuks.
Muusika valikust rääkides märgib Olavi Ruhno, et eestlased tantsivad meeleldi ka venelaste diskohittide järgi, aga eesti diskomuusika jätab vene peolised külmaks.
„Üks üsna kindel tantsumuusika on näiteks 80ndate disko, see seostub väga paljudel inimestel heade emotsioonidega ja tõmbab kaasa,” soovitab ta.
Erinevaid käitumiskultuurilisi eelistusi tasuks teada ka lauakatmisel. Hea, kui ürituse tellija oskab korraldajatele selle kohta infot anda, kas kogu toit ja alkohol peaks olema korraga laual ja kõigile kättesaadav või peaksid portsud olema välja jagatud, kas tulijad toovad kaasa ka oma alkoholi, kas see on tõenäolisemalt lahja või kange jne. Kõigist sellistest nüanssidest sõltub ka peo ülesehitus.
„Selles mõttes on klientidele suunatud turundusüritusi isegi lihtsam korraldada, kui oma töötajatele suunatud – toote või teenuse sihtrühm on tavaliselt üsna täpselt kindlaks määratud. Täpselt sama hoolikalt ja analüüsivalt tuleks aga suhtuda ka töötajatele mõeldud üritust tehes – fikseerida selle eesmärk ning võimalused eesmärgi saavutamiseks,” on Olavi Ruhno veendunud.

Anne-Mari Alver