Otsustasin ka proovida kodukontori võimalusi ja teha seda täiel rinnal. Tulemuse hindamiseks kasutasin subjektiivset eneseanalüüsi metoodikat, sest mingi metoodika ju peab olema.
Loomulikult oli vaja proovimiseks minna töisest keskkonnast välja. Loodus, värske õhk, päike – puhas idüll töiste saavutuste esilekutsumiseks. Ja kus siis ikka seda mitte teha kui läksin vanematele külla.
Läksime juba eelmisel õhtul kohale et ärgata varakult ja jõuaks palju teha. Aga enne, kui arvuti taha istun, mõtlesin, et olen natuke kodustes toimetamistes abiks ja oli plaan teha veidi talvepudi. Selgus, et kodukontori talvepuude tegemise nurgakeses oli ennast sisse võtnud rästik. Rästik kontoris on ju ohtlik! Ei hakanud tüli norima, alustasime läbirääkimisi ja leppisime kiirelt kokku et viin ta vaatama kaugemaid paiku, kuhu ta ise ei viitsiks minna. Nii saigi rästik deporteeritud ja puude tegu sai alata. Tund läinud.
Puid tehes pealelõunal märkasin, et isa ei ole jaksanud ära oodata, kuni puudetegu lõppeb. Pidime minema koos mesilasi toimetama. Puudeteole läks 4 tundi.
Tõmbasime siis puudeteole joone vahele ja läksin isale mesilasse appi. Kuigi isa 80+ eluaastat ja ratastool ei sega teda seal ka üksi hakkama saamast. Ja nagu pildilt näha, on temal mesilaste seas suurem austus kui mul. Isal peas ainult ca 40 aastat vana mesiniku müts, mina aga oli nagu teiselt planeedilt oma kostüümiga. Mesilas läks kiirelt, ainult pool tundi.
Siis oli juba toimetatud küll, tegime lõunapausi. Piilusin korraks telefonist vastamata kirju, arvutit välja ei võtnud kotist, sest majja sissesõidutee hakkab umbe kasvama ja vajab tähelepanu. Kui sellele kohta kätte ei näita, siis kriibib auto ära. Võtsin hekitrimmeri ja kui juba hoog sees, lõikasime tagasi ka ühe metsatee raja. Ja sinna läks järgmised 2 tundi.
Läksin tuppa ja vaatasin, et isa peab plaani, et vinüülimängija ja võimendi kokku liita ning muusika taas mängima saada. Loomulikult ajasin selle asja ka joonde. Sinna läks tund, sest kõik kaablid olid ju vaja ka ilusti ära peita, et pärast ema käest vasta pead ei saa.
Piilusin korraks telefoni ja seal olev mulle ei meeldinud aga ema kutsus juba õhtust sööma sest pidime linna tagasi ka jõudma. Ja kui arvutada natuke töötunde, siis oli juba selge ületöötamise oht, oli oluline lõpetada.
Töise bilansi kokkuvõte:
Positiivne
- Töökeskkond sai muudetud ohutuks, rästiku transport
- Ca 2 ruumi lõhkumata aga saetud talvepuid sai metsast koju toodud
- Üks mesitaru sai uue põhja ja nüüd saab jootmissüsteemi taas tööle
- Ca 400 m sissesõiduteed + ca 200m metsateed sai tagasi lõigatud
- Isa muusikakeskus sai tööle pandud
- Kõik kiired ja väga kiired kirjad said vastatud vähemalt enne kuupäeva vahetumist aga seda küll juba linnas.
Negatiivne
- Leidsin, et kontoris võib olla ohtlik, kui loodus töökeskkonda pressib rästiku näol
- Vastamata kirjade hulk mahult ei vähenenud
- Ühtegi sisulist tööd teha ei jõudnud
- Kaks olulist telefonikõnet jäid vastamata, kuna kehva levi tõttu ei kandnud ma telefoni kaasas
- Paadiga merele ei jõudnudki
Kokkuvõte:
Kogemus – igati positiivne
Reflektsioon – sai seatud natuke valed eesmärgid kodukontoris töötamisele.
Järeldus – sobib hästi puhkamiseks aga mitte tulemusliku töö tegemiseks.
Rakendamine – järgmine kord ei sea endale igapäeva tööga seotud eesmärke ja tean, et kõned kirjad ei saa vastatud ning võtangi seda KODUKONTORIT kui puhkust. Muidu on see enesele müük ning enesepettus.